Viimati olin Kuremaal kui post tuli :D
Seal sai vist juba öeldud kaa et individuaalis olin 4 ja teates olime kolmandad, ja kokkuvõttes võitsime ära !! :D
Aga mis seal ikka, kohe ruttu koju pühapäeval ja siis esmasp kooli juba. Õnneks jäi vene keel ära niiet et töö jäi kaa ära :D
Teisipäeva hommikul siis juba ruttu kooli juurde ja Haanjasse, koolinoorte meistrivõistlused või midagi sellist :D Sama tulemus mis Kuremaal :D Individuaalis 4 ja teates 3 :D Kokkuvõttes olime kolmandad. Tublid (Y) Siis jäime juba Haanjasse kaa, sest polnud mõtet Pärnusse tagasi sõita, et neljapäev tagasi tulla ja kuna kolmapäev oli kaa õpetajate streik ja keegi ei näinud tagasitulekul mõtet. Tegime siis Haanjas kergelt trenni. Hommikuti kerge suusk ja õhtul siis mingi jooksutiir, mis mõnikord kujunes vägagi naljakaks :D Ma lausa pean mainima, et reedeni olid meil lihtsalt SUPPER ilmad. Maine paradiis lihtsalt, nautisin iga hetke väljas, eriti suusarajal, suuskadega loomulikult :D
Reedel olid siis eestikad, 5 km klassika ühisstart. Midagi eriti ma küll ei lootnud seal. Ja ega midagi väga rääkida kaa pole, sõit oli kehva, peaks ütlema et isegi megaraske, mida pole eriti juhtunud sel hooajal, suusk oli enam-vähem ja ma ei teagi, polnud midagi. Et siis 12 koht. Pole midagi, pea püsti ja edasi ikka ! Laupäeval olid teated ja kuna meil on 2 tüdrukut N16 ja kaks tüdrukut N18 vanuses siis teateid välja panna ei saanud. Niisiis sõitsin tunnikese suusal ja elasin omadele kaasa :)
Pühapäeval oli siis see Swedbanki 2 etapp ja jälle Haanjas. Muud poleks midagi olnud, aga tõsiasi et start oli mass start, see ajas hirmu nahka ikka. Hommikul vara kadus uni ära ja süüa ei tahtnud. Nii pole tükk aega juhtunud-võistlusnärv, mis seal ikka :D Natekene kergemaks tegi teadmine, et ma saan raudselt megad suusad. Aga samas, kui asja negatiivselmalt vaadata siis tekitas veel närvi see, et mis saab siis kui ma seda head omadust ära ei kasuta ja kehvasti sõidan? Need mõtted kadusid peast sama kiiresti kui tulid.
Kell 11.53 kõlas see vabastav stardipauk. Natuke enne starti sain suusad ja ei tundunud kõige paremad ja see lisas veidi pinget. Issi ütles et ma ajan lolli juttu, et mul polnud lihtsalt kellegagi võrrelda. Õnneks nii oligi :D Stardis reaalselt värisesin ja ootasin et saaks minema. Mõtlesin et kui esimese ringi lõpus suudan veel pundis olla siis on asi hea. Esimesel laskumisel ei tundunud suusk kõigem ja ma juba hakkasin mõtlema et kurat küll, mis ma nüüd teen, aga mida maad edasi seda paremaks läks. Terve esimese ringi tiksusin Karoliine taga ja vahepeal oli Mari-Liis kaa seal vahel, aga tempo oli aeglane ja oli hea sõita. Teisele ringile läksime vist kuuekesi, ma täpselt ei tea palju meid seal oli, aga mitte väga palju. Teise ringi alguses sain isegi juua natukene ja läks aga edasi. Tempo ei olnud endiselt kiire, vaid selline hea, mõõdukas. Suusad olid veidi paremad ikka kui teistel, sest kui teised tegid juba peale laskumist tööd, siis mina veel puhkasin asendis. Ma arvan et umbes 1 km enne lõppu läksid meist poisid mööda. Meid oli siis kolm tükki: Karoliine ees, mina tal kannul ja omakorda minu kannul Mari-Liis. Kui poisid meist mööda sõitsid siis Mari-Liis võttis neile kohe sappa ja Karoliine kadus kaa nendega kuhugi ära ja ma jäin pisikese vahega maha. Aga minu õnneks tuli jälle laskumine, kus ma taastuda sain ja Mari-Liisi uuesti kätte sain. Siis tuli veel viimane tõusunukk enne peaaegu viimast sirget. Ainuke asi mis mõtteisse tuli oli see et: MA EI TAHA SIIT PRONKSI JUUUUU!!! Ja andsin minna. Seal sirge peal karjusid kõik mulle ja Mari-Liisile segamini ja ma ei teadnud kus ta on või kui suur või väike vahe oli, aga taha ka ei julgenud vaadata, ilmselt tegin õigesti, sest see oleks mu rütmist äkki välja löönud ja ma ei tea mis oleks juhtunud. Aga lihtsalt andsin minna niipalju kui jaksas. Selle ajaga oli Karoliine oma kulla juba kindlustanud, ja finišeeris väga stiilselt ;) Teist korda hooaja jooskul lihtsalt viskasin end peale finišijoont pikali, sest jalad ei tahtnud kanda. Ma olin tõesti rahul iseendaga ja mõtlesin seal lamades, et:Kuule tüdruk, vaata kuhu sa jõudnud oled. Sinuga võib rajal arvestada juba. Paar aastat tagasi ei julgenud sa sellisest asjast mõeldagi ja nüüd lamad siin ja oled teine. Ma olin tõsiselt rahul, aga mitte täielikult. Suht kohe läksin vahetasin riided ja siis sõitsin veel peale ja siis pakkisin asjad kokku ja läksin autasustamisele. Päris hea tunne oli kui ei pidanud esimesena minema vaid peaaegu viimasena :D Ütlesin veel oma kallitele tsauka ja siis hakkasin juba kodu poole sõitma. Väsitavad kolm tundi jälle. Kodus veel õppisin ja siis magama kaa.
Tänane päev oli ikka kergelt HULLUMAJA ju. Kool, viimane nädal ja mul on veel kuus tööd teha. Kõik õpetajad kellelt küsisin et ole enam järelvastamisi. Mis seal ikka, tuli täna ära teha kõik mis sain. Kaheksanda tunni ajal tegin kuidagi megakiiresti vene keele ära, mis läks kergelt metsa ma arvan , siis juba jooksin inkat tegema, sellega ühel pool siis juba füüsikasse. Astusin klassiuksest sisse ja vaatasin et Kermo, Grete ja Laura olid seal. Laura veel ütles et ma jäin hiljaks ja et ma ei saa enam seda tööd teha. Ma olin suht vihane või nii. Aga õnneks läks õpetaja just veidi aega tagasi minema, ja mis seal ikka, panime Lauraga jooksu täiega, et õpetaja kuidagi kätte saada. Jumal tänatud, et see õnnestus. Õpetaja hakkas just autosse istuma kui ma talle põhimõtteliselt otsa jooksin ja oma suurt muret kurtsin. Õnneks sain selle töö ka tehtud. Ja siis juba koju kaa. Enne hüppasin veel kaubamajakast läbi. Ega ma siis õppimisest pääsenud polnud :D Veerandi lõpp ja ikka ainult õpime ja õpime.KOHUTAV. Aga ma püüan need viimased päevad vastu pidada ja oma hinded korda saada;)
Aga ma siis lõpetan ja vaatab kuna uuesti kirjutab, sest tuleb sisukas vaheaeg, laupäeval Tallinnasse sprindile ja siis juba esmaspäevast suusatuur :D
Olge positiivsed ja palju päikest ja varsti on meil ju KEVAD kaaaa :D
Tauki
mu paradiis
No comments:
Post a Comment