Monday, June 30, 2014

Kõik on ju okei, on ikka ?


Kustutasin just terve postituse, sellest mis olen viimasel ajal teinud. Kuna pole igapäevane blogipidaja, siis on need üritused kirjeldatud küllalti pealiskaudselt ja mitte üldse nii emotsionaalselt. Olen teinud nii vähe, aga samas nii palju, veetnud aega oma kõige kallimatega, avastanud endas palju asju. Väga palju. Olen avastanud, et minu elus on palju rohkem kui sport. Viimastel kuudel on minu elus suure osa moodustanud muusika. Jah, igakord kui viisijupi üles võtan, meenutan oma lõpetamist, kui ütlesin endale 100% kindlusega, et see on viimane kord kui mikrofoni käes hoian, aga eks see elu teeb palju keerdkäike. Parim asi, mis enda juures avastanud olen, on see et suudan tunda suurt rõõmu nii väikeste asjade üle. Hommikune tiir aias, leian täiesti valminud maasika või isegi mitu ja olen õnnelik. Istun õhtul terrassil, kass süles ja loen raamatut, sellel hetkel ei oskaksi midagi rohkemat tahta, samal terrassil teeme järgmise esinemise jaoks proovi, sel hetkel valdab mind just seesama tunne, mida mu armas füüsikaõpetaja pidevalt korrutab, õnnetunne. Nüüd olen kindel, et võin end liigitada õnnelike inimeste sekka.  Veel üks veider asi, mida enda puhul avastasin on see kui väga igatsen kooli. Kooli, mitte ühikaelu, mitte Audentest, normaalset kooli. Seda kuidas iga hommik tusaselt ärkan, jooksen kooli, kohvi käes ja mantlihõlmad laiali. Ma tean, see ei tundu teile ilmselt üldsegi mõistetavalt, aga kui olen aasta elanud ühikas, iga jumala päev need samad näod ja õhtut ei sisusta miski muu kui neli kreemikat seina, arvutiekraan(Kuna nüüdsest olen Viljandi raamatukogu lugeja, siis loodan et uuel aastal pigem raamatulehekülg) Õppimisest ei suuda isegi mõelda, sest seda lihtsalt ei pea tegema. Paljud unistaksid sellisest elust, mina mitte. Jah, see on imelik.
Aga ma nüüd lõpetan oma enesekeskse postituse ja lisan pildid oma tegemistest.
Esinesime Viljandi Hansapäevade raames :)

Mul oli suurepärane õhtu oma endiste klassikaaslastega, nagu polekski aasta üksteisest eemal olnud :) 


9.a oma peaaegu parimas hiilguses

Veel üks esinemine Arkaadia Grillis

Ja veel paljud lõpetamised :) 

                                                                                        Palju päikest!
                                                                                     Teie õnnelik Triin

Monday, June 2, 2014

Heihei!

Võin kindlalt väita, et olen kohutav blogipidaja, vaevalt et keegi puudust ka tunneb. Aga nüüd on mul vähemalt millestki kirjutada :D Lõpuks on midagigi mu elus huvitavat toimumas.
Kool on nüüdseks läbi, täna olid viimased üleminekueksamid, mate sain viie, olen väga rõõmus selle üle.
Esimene mai oli muidugi Viljandi järve jooks. Sellel aastal oli plaanis alla tunni joosta, mis ka tehtud sai, olen selle üle ka väga uhke. Mai esimesel nädalavahetusel käisin Pärnu kandis, Audru lähistel oma armsa Grete sünnipäeval, oli suurepärane üritus :) Käisin ka Jõulumäelt läbi, klubi koosolekul ja tagasi Otepääle. Mais algasid ühistreeningud, mis algul vägagi raskelt läksid, sest terve aprilli olin valmistunud esimeseks maiks ja puhkust eriti nagu ei olnudki. Mingiaeg käisime ka Võhandul raftingul, mis oli üli-, üliäge. Veel korraldas kool spordipäeva(spordikool korraldas spordipäeva, tean on imelik, vägagi), käisin Zetode kontserdil, mis oli samuti uskumatult lahe. Reedel tuli armas Sandra mulle külla ja laupäev oli minu jaoks väga, väga tähtis päev. Arkaadia Grillis oli meie esimene kontsert, mina mikri taga ja Ott kitarril. Kogemus, mis ei lähe kindlasti kunagi meelest. See et sa saad ise oma listi kokku panna ja laulda neid lugusid, mida sa ise tahad, see on hoopis midagi muud kui koolis aktustel esineda. Pühap tulimegi Otepääle tagasi, homme on aktus ja Otepääl laagerdan veel nädala lõpuni :)

Suurimad tänud Otile, kelleta poleks seda õhtut saanud korraldada :) 


Wild roses !
Nautige algavat suve ja palju päikest ! :)
T.